Valusate hoopide aasta Eestis

Esmaspäeval, 9. detsembril, pidas Eesti Olümpiakomitee 90. sünnipäeva, kus lisaks kõigele toredale, räägiti ka Eesti sporti tabanud valusatest hoopidest, mida jagasid nii riik kui ka kohalikud omavalitsused.

Esimeseks hoobiks on olukord, kus maksuamet soovib keelustada stipendiumide maksmise ning ei riik ega EOK pole sellisele probleemile adekvaatset lahendust leidnud. Seni võis treeneritele ja sportlastele töötasu asemel stipendiumi maksmist pidada üheks riigipoolseks spordi rahastamise hoovaks. Nüüd on aga maksuamet kinnitanud, et sellist süsteemi kasutada ei saa ning stipendiumide maksmine kuulutatakse ebaseaduslikuks ja nende pealt nõutakse maksude tasumist. Kust aga peaksid saama spordiklubid raha, et maksta treeneritele palka ja lisaks ka makse?

Teiseks hoobiks on valitsuse seisukoht, et saavutussport pole riigi asi ja tiitlivõistluste medalitel pole riigi mõttes tähtsust. Senini polnud riigiettevõtetepoolses spordi sponsoreerimises midagi kriminaalset, kuid näiteks Tallinna Sadama toetusest jäi Eesti sport EOK presidendi ja Tallinna Sadama nõukogu esimehe Neinar Seli ning majandusminister Juhan Partsi kempluse tagajärjel ilma. Parti eestvedamisel on riigiettevõtete kraanid spordi jaoks üldse kinni keeratud, kuigi seadus lubab riigiettevõtetele kasumi arvelt spordi sponsoreerimist.

Kolmandaks on asjaolu, et riik paneb uuest aastast tiitlivõistlustel medaleid võitnud sportlaste premeerimise EOK õlule ning premeerimiseks eraldatakse 200 00 eurot. Viimastel aastatel pole eestlased küll väga palju medaleid koju toonud ning sellest summast on piisanud, kuid mis saab siis, kui on väga hea aasta ja medaleid tuleb rohkem?

Neljas hoop seisneb selles, et kohalikud omavalitused kehtestavad seaduseid, mille tagajärjel peavad spordiklubid oma hindasid tõstma. Selline suur hinnatõus tekitab probleeme eelkõige lastega tegelevates spordiklubides. See, kuidas klubid, kes on kehtestanud laste treeningute kuutasu terveks hooajaks, vajaliku raha leiavad, pole linnaisade ja riigi asi.

Allikad:

http://sport.postimees.ee/2626050/valusate-hoopide-aasta-eesti-spordis

Miks on vaja töölepingut hoolega lugeda?

Aasta algul Itaalia Serie B klubi AS Varese 1910 juurest oma endise tööandja Györi ETO juurde laenule naasnud Tarmo Kink oma mees, kes võib rääkida, kuidas peab olema tähelepanelikum oma töölepingule allkirja pannes. Kink, kellele ei jätkunud Itaalias just eriti palju mänguaega, leidis lahenduse Ungarisse endise koduklubi juurde naastes. Kolm aastat tagasi sama klubi eest Ungari kõrgliigas säranud Kink aga istutati sügisel teadmata põhjustel pingile.

Foto: Ilmar Saabas / Delfi

Györis sai Eesti koondise ründetuus kõvasti mänguaega ning aitas klubi meistritiitlini, kuid järsku leidis eestlane end aga pingilt. Põhjus väga lihtne: lepingu järgi ei tohtinud Kink mängida üle 1500 mänguminuti. Sellisel juhul oleks pidanud ungarlaste klubi Varesele kopsaka summa maksma. Mängumehe soov väljakule pääseda oli nii suur, et erilist tähelepanu ta lepingule ei pööranud. Kink sai aru, et kokku on lepitud, et eestlane mängib Ungaris minimaalselt 1500 minutit, kuid reaalsus oli hoopis teine.  „Endale ka õppetund muidugi: edaspidi tuleb kõik paberid põhjalikumalt üle vaadata, et taolisi valearvestusi ei juhtuks,” mõistis 28-aastane poolkaitsja ka ise oma möödapanekut.

Uuest hooajast on Tarmo Kink taas täieõiguslik Varese mängija, kuid mees tõdeb, et koondisemänge ning Itaalia liigat on võimatu ühildada. Itaalia tugevuselt teises liigas, Serie B-s, koondisepause ei tehta ning niimoodi on raske klubis põhitegijate hulka saada. Eestlane loodab, et leiab uueks hooajaks uue koduklubi, kus oleks võimalik kogu aeg pildis olla ning poleks probleemi mänguajaga.

Allikad:

http://epl.delfi.ee/news/sport/imelik-leping-naelutas-kingi-ungaris-pingile.d?id=67417360

Jälle see F1...

Nagu oleks veel sellest, et vormel-1 sarjas hakatakse edaspidi kandma igal hooajal samu numbreid ning hooaja viimane etapp oma topeltpunktide süsteemiga keerab kogu sõitjate pingerea peapeale, võetakse kasutusele ka uus karistussüsteem.

Uuest hooajast kehtima hakkav karistussüsteem näeb ette, et piisavalt karistuspunkte kogunud sõitjale võib määrata võistluskeeld.  Iga sõitja, kes kogub 12 kuulise perioodi jooksul 12 karistuspunkti, teenib üheetapilise võistluskeelu. Selline plaan ratifitseeriti juba juunikuisel kokkusaamisel ning tegemist on esimese konkreetse süsteemiga, mis võimaldab sõitjaid etappidelt eemaldada.

Lisaks uuele karistussüsteemile avaldati, et järgmisest hooajast kehtima hakkav uus punktisüsteem sooviti algul muuta veelgi absurdsemaks. Uus süsteem, mille kohaselt Abu Dhabis toimuval etapil jagatakse topeltpunkte, et hoida põnevust kuni viimase etapini, tekitas vormelimaailmas suurt pahameelt, kuid see otsus tundub veel leebena. Nimelt sooviti algul topeltpunkte jagada neljal viimasel etapil. Selline olukord oleks muutnud kogu eelneva hooaja üsna mõttetuks ning kogu fookus oleks olnud koondunud vaid nendele neljale sõidule.

Monisha Kaltenborn
Foto: supersport.com

Kõige eelneva jätkuks teatas Rahvusvaheline Autoliit (FIA), et alates 2015. aastast võetakse kasutusele uus kulupiirang, ehkki selle üksikasju veel ei täpsustatud. Selline reegel tekitab rõõmu väiksemates tiimides, sest praeguses olukorras pole neil mitte mingisugust võimalust suurematele ja jõukamatele võistkondadele konkurentsi pakkuda. Sauberi vormel-1 võistkonna juht Monisha Kaltenborn on sellise situatsiooni kohta öelnud: „Tegu on võistlusega ja parim võidab. Aga kui parim selgub puhtalt rahaliste võimaluste järgi, pole asi õige. Kui rahalised piirid paika panna, võidab ikka meeskond, kellel on parimad insenerid, parim auto ja parim sõitja, ent vähemalt on siis kõikidel võistkondadel võimalus millegi nimel võidelda.“

Allikad:

http://sport.postimees.ee/2629076/vormel-1-sari-paases-napilt-farsiks-muutumisest

http://sport.postimees.ee/2629644/jargmine-uuendus-f1-sarjas-voetakse-kasutusele-karm-karistussusteem

http://sport.postimees.ee/2632018/vormel-1-tiimi-juht-see-sari-on-vaarastunud

• Kohtusin täna välismaal elava ja treeniva eesti professionaalse sportliku vabavõitleja, Dmitri Ivanoviga. Kuigi hetkel viibib Dmitri Eestis jõulupuhkusel siis paar korda nädalas leiab tõelise sportlashingega mees aega ka treeninguteks. Dmitril on hetkel profikontol kirjas 4 võitu ja 6 kaotust. Viimati sai ta võistelda käesoleva aasta aprillis, üritusel Raju 10, kus pidi kahjuks keelatud löögi kasutamise tõttu leppima kaotusega.
• Uurisin Dmitrilt kuidas läheb treeningutega ja millal võib sportlast uuesti võistlemas näha. "Peale aprillis toimunud matši, olen pidanud taastuma mitmest väiksemast vigastusest, mistõttu pole ma ka võistelda saanud. Kord väänasin trenni tehes välja oma õlalihase, siis veidi aega peale seda tuli ravida ära väänatud küünarnukki. Ja nagu öeldakse, et kolm on kohtuseadus, lõin lõpuks samuti trenni käigus õnnetult ära oma jala, hüppeliigesest. Minu puhul on nii, et kui ma näiteks vigastan kätt siis suunan treeningutes rohkem jõudu jalgade tööle, ja vastupidi. Seega ei sega peaaegu ükski vigastus trenni tegemast". Uueks aastaks on Dmitril juba algsed plaanid olemas. Veebruaris on plaanis võistelda Hollandis, aprillis Sveitšis ja juunis jälle Hollandis. Kui küsida Dmitri käest kodumaal võistlemise kohta, vastab mees napisõnaliselt: "Ka eestis võistlemine pole välistatud, aga ma ei saa veel lubadusi anda".
• Küsisin Dmitrilt kui palju kulub aega treenimisele ning kui palju peab üks professionaalne sportlik vabavõitleja puhkama.
• "Hollandis olles on minu treeningkoormus suur. Aga see on täpselt nii suur kui ma ise seda plaanin. Otsustan ise millal ja kui palju kulutan aega trennile ja ka puhkusele. Kui võistluseks ei valmistu, võtan natuke leebemalt ja teen umbes 7-9 trenni nädalas. Kui aga võistlus on ukse ees, on ettevalmistusaeg on 6 nädalat. Siis on ka treeningkoormus suurem ning treeningkordi on umbes 11 nädalas. Kui teinekord tunnen, et keha on väsinud, siis puhkan. Olen õppinud, et puhkus on täpselt sama oluline nagu on treening".
• Praeguseks on Dmitri elanud ja treeninud Hollandis Combat Sports Academy klubis juba kaks aastat ning kodumaale naasmisplaani veel lähitulevikus pole. "Tahan saavutada oma eesmärgid ja teha seda veel mitmekordselt. Enne ma alla ei anna ja tagasi koju ei tule," ütleb Dmitri rõõmsalt ja enesekindlalt. Soovime sportlasele jõudu ja head tervist edasiseks ning rõõmsat jõuluaega!

F1-s tehti mitu märkimisväärset muudatust

Rahvusvaheline autoliit (FIA) võttis vastu mitu uuendust, mis tuleval hooajal kuninglikus vormel-üks sarjas kehtima hakkavad.

Esimese muudatuse järgi hakkavad kõik sõitjad kandma püsivat üht numbrit. Siiani on vormel-1 sarjas sõitjad kandnud numbreid, mis sõltusid nende positsioonist eelmisel hooajal ning valikuvarianti kellelgi polnud. Uuest aastast saavad sõitjad valida omale meelepärase numbri vahemikus 2 kuni 99 ning see number jääb neile kuni karjääri lõpuni. Viimaste aastate ainuvalitseja ning ka lõppenud hooaja võitja Sebastian Vettel saab soovi korral õiguse kanda numbrit 1. Juhul, kui mitu sõitjat on valinud sama numbri, saab eelise lõppenud hooajal kõrgema kohaga lõpetanud võistleja.

Teine ja palju tähtsam muudatus on seotud hooaja viimase etapiga, kus jagatakse poole rohkem punkte. See tähendab seda, et näiteks etapivõitja saab 25 punkti asemel 50. Sellise süsteemiga loodetakse pinget üleval hoida kuni viimase etapini. Niimoodi on võimalik tagasi teha tunduvalt suuremat kaotuseisu.

Sebastian Vettel
Foto: autoevolution.com

Vormel-1 sarja neljakordne maailmameister Sebastian Vettel peab sellist punktisüsteemi absurdseks ning teatas, et austab traditsioone ja ei mõista sellist uuendust. Maailmameister ütles: „Kas kujutate ette, et jalgpalli Bundesligas jagataks viimase vooru mängu eest topeltpunkte? See reegel on absurdne ja karistab neid, kes on terve hooaja jooksul head tööd teinud.“

Allikad: 

http://sport.delfi.ee/news/auto/f1/f1-s-tehti-mitu-markimisvaarset-muudatust.d?id=67411802

http://sport.postimees.ee/2627100/vettel-uus-punktisusteem-on-absurdne

Kes valitakse aasta parimaks mängijaks jalgpalluriks?

13. jaanuaril FIFA pidulikul gaalal välja kuulutatava Ballon d’Ori ehk maailma parima jalgpalluri tiitli eest on jäänud võistlema argentiinlane Lionel Messi, portugallane Cristiano Ronaldo ja prantslane Franck Ribery.

Cristiano Ronaldo
Foto: africatopsports.com

Suurimaks favoriidiks peetakse Madridi Reali ründeässa Ronaldot, kes oma paljude väravatega on nii oma klubi kui ka koondist poaljudel kordadel võiduni aidanud. Ronaldo on sellel hooajal löönud Euroopas rohkem väravaid kui ükski teine tippjalgpallur. Kirsiks tordil on Rootsi vastu kahe mänguga löödud neli väravat, mis aitasid Portugali jalgpallikoondise järgmisel suvel toimuvale maailmameistrivõistlustele Brasiilias.

Portugallase suurimaks konkurendiks peetakse Müncheni Bayerni ääremeest Riberyd. Prantslane aitas oma koduklubi nii Saksamaa meistriks, karikavõitjaks kui ka Euroopa Meistrite Liiga võitjaks.

Lionel Messi
Foto: dailymail.co.uk

Argentiina pallivõlur Lionel Messi, kes on valitud viimasel neljal aastal parimaks, on ka seekord jõudnud kolme parema hulka, kuid  vaatamata FC Barcelona Hispaania meistriks aitamisele ning suurele hulgale väravatele talle seekord auhinda ei ennustata. Vaatamata Messi mitte nii säravale hooajale, levivad rahvusvahelises meedias kuulujutud, et Messi võib siiski viia kuldse auhinna koju viiendat aastat järjest. Briti ajaleht The Independent mainis, et mitmed valijad on juba oma valikud avalikkustanud ning nende põhjal tundub Messi esikoht siiski reaalne.

Kui võrrelda kolme mehe tänavust hooaega, siis võib kindlalt väita, et individuaalselt kõige säravam aasta oli Ronaldol ning meeskondlikult sai enim pärjatud Ribery. Seetõttu tundubki absurdne Lionel Messi valimine maailma parimaks mängijaks viiendat aastat järjest.

Allikad: 

http://sport.postimees.ee/2625960/kas-messi-valitakse-parimaks-juba-inertsist

Kui kaua veel jätkab Unitedi eesotsas David Moyes?

David Moyes
Foto: telegraph.co.uk

Peale eelmise hooaja lõppu nimetas 26 aastat kindlalt Manchester Unitedi tüüri juures olnud legendaarne Sir Alex Ferguson punasärkide uueks peatreeneriks kaasmaalase David Moyesi. Peale väga kehva hooaja algust võib väita, et Fergusoni kingad on jäänud uuele treenerile häbiväärselt suureks ning pole kindel, kas šotlane enam väga kaua oma ametipostil püsib.

Hetkel, kui Inglismaa kõrgliigas hakkab läbi saama esimene ring, asub eelmise aasta meister United alles üheksandal tabelireal ning sellise olukorraga ei ole üldse rahul nii meeskonnda toetajad kui juhtkond. Viimasest neljast mängust on Manchester United saanud vaid kaks punkti ning kõige hullem selle juures on asjaolu, et viimased kaks mängu neist on punased kuradid kodumurul 0:1 skooriga pidanud häbis lahkuma.

Rio Ferdinand
Foto: provenquality,com

15 mänguga kõigest 22 punkti kogunud Unitedis on kerkinud esile ka sisepinged. Keskkaitsja Rio Ferdinand kritiseeris peale viimast mängu peatreeneri lähenemist avalikustada algkooseis nii hilja. Ferdinand leiab, et see ajab mängijad hulluks, sest nad ei tea enne mängupäeva, kas nad mängivad või mitte. Kaitsja meelest kulutavad sellisel juhul mängijad liialt energiat mõtlemisele, selle asemel, et end enne mängu sportliku vihaga täita. Peatreener David Moyes sellises lähenemises probleemi ei näe ning väitis, et ka tema mängijakarjääri jooksul kasutati sama taktikat.

Kindel on see, et Manchester Unitedi mäng viimastel kuudel on olnud katastroofiline ning sellise olukorraga ei saa nii suure kaliibriga klubi mitte kuidagi rahul olla. Kas leitakse, et viga on peatreeneris või suudetakse oma mäng siiski käima saada, seda on näha ilmselt lähiaja jooksul.

Allikad:

http://soccernet.ee/ferdinand-kritiseeris-moyest

Kes on 2013.aasta Eesti kõige parem sportlane?

Spordiharrastajad võivad internetis hääletada ja valida 2013.aasta Eesti parimaid sportlasi. Laureaadid määratletakse küsimustiku põhjal: harrastajate, spordiajakirjanike, spordiliitude hulgast. Hääletamine kestab kuni kahekümnenda detsembrini.

Millised olid Eesti sportlaste parimad saavutused?

Möödunud aastal sai maailmameistri tiitli vehkleja Julia Beljaeva ja Nikolai Novoselov, Euroopa meistri kulla tõi koju vibulaskja Andzela Voronova. Eesti naisvõistkond vehklemises sai Euroopa meistriks.

Hõbemedali sai maadleja Heki Nabi ja kolmanda koha kettaheites sai Gerd Kanter. Võib välja tuua ka Eesti korvpalli võistkonna, kes võistleb 2015.aasta Eurobasketil.

Laureaatide nimed selguvad 27.detsembril gala-õhtul "2013.aasta sporditähed".

Eelmisel aastal said parimate sportlaste autasud maadleja Heiki Nabi ja ujuja Triin Aljand, parim võistkond oli aerutajate neljane paat, aasta parim treener Henn Põlluste.

Mati Alaver on kandidaat Soome koondise peatreenerikohale

Viimastel päevadel on tõusnud jututeemaks suusamaailmas Soome suusakoondise peatreeneri Magnar Daleni lepingu lõppemine, mida pikendada ei kavatseta. Mitmete soomlaste kõrval pakutakse uueks peatreeneriks Mati Alaveri.

Soomlased seisavad keerulise situatsiooni ees, kus soovitakse suusakoondise etteotsa tuua välismaine treener, kuid erinevate soomlastest treenerite kõrval nähakse ainsa võimaliku välismaalasena nende suusatajaid juhendamas just eestlast.  Alaver, keda pakuti ka 2006. aastal Soome suusakoondise etteotsa, ise aga enne selle suusahooaja lõppu sellel teemal pikalt peatuda ei soovi, kuid tõdeb, et asjaolu, et teda põhjanaabrite juures võimaliku peatreenerina nähakse, on tunnustus Eesti suusatamisele.

Inimesed Eesti suusaliidus hoiavad pöialt, et Alaver jätkaks Eestis ning juhendaks meie suusatajaid ka peale käesolevat hooaega. Samas ollakse realistid, sest võimalused Soomes on paremad ning EOK poolt Eesti suusaliidule makstav toetus väheneb peale taliolümpiat 60 protsenti, mis teeb olukorra veelgi keerulisemaks.

Kas Mati Alaver jätkab peale Sotši olümpiamänge Eesti suusatajate juhendamist või võtab vastu väljakutse põhjanaabrite juures, näitab vaid aeg.

Foto: Rauno Volmar / Delfi

Allikad:

http://sport.postimees.ee/2617972/mati-alaver-on-uks-kandidaat-soome-suusakoondise-peatreeneri-postile

Tartu Tammeka keskväljamees otsib Saksamaal uut koduklubi

Foto: Siim Semiskar / ERR Sport

Tartu Tammeka fännide poolt möödunud hooaja parimaks mängijaks valitud Siim Tenno otsib omale uut koduklubi Saksamaalt. Koos Tammeka sakslasest peatreeneri Uwe Erkenbrecheriga Saksamaale õnne otsima läinud mängumees viibib hetkel testimisel 2. Bundesliga klubi SC Paderborn juures.

Tartu Tammeka peatreeneri sõnul on Tenno dünaamiline ja jõuline mängija, kes sobib hästi vahelüliks kaitsjate ja ründajate vahele. Sakslane on kindel, et tema hoolealuses on piisavalt materjali, et mängida Saksamaa tugevuselt teises või kolmandas liigas.

Kolm korda sõpruskohtumistes A-koondistki esindanud Siim Tenno on seni olnud kandvaks jõuks omaealiste noortekoondises ning Tartu Tammekas, kuid sihib nüüd midagi palju uhkemat. Varemgi paaril korral Saksamaal testimas käinud Tenno nendib, et varem polnud ta välismaale minekuks valmis, kuid nüüd on noor keskpoolik saanud küpsemaks mängijaks ning ootab uusi väljakutseid.

Kahjuks on SC Paderborn välja öelnud, et ei soovi Tennoga jaanuarikuisel üleminekuperioodil lepingut sõlmida, kuid soovitakse noormeest suvel uuesti vaadata. Kuhu aga viib seiklus Saksamaal Siim Tenno edasi, selgub lähiajal.

Allikad:

http://toetantammekat.eu/index.php/artiklid/esindusmeeskond/554-siim-tenno-saksamaal-ma-tahan-siin-jalgpalli-maengida

http://soccernet.ee/saksamaa-esiliiga-klubi-katsetab-siim-tenno-oskuseid

Arvamuslugu: Kas oleks pidanud jätkama Rüütliga või Rüütlita?

Peale oktoobri keskel lõppenud jalgpalli MM-valikturniiri,  kus Eesti jalgpallikoondis saavutas oma valikgrupis Andorra ees ning Hollandi, Rumeenia, Ungari ja Türgi järel kesise seitsme punktiga kehvavõitu viienda koha, tekkis õhku küsimus, kas oleks aeg välja vahetada viimased kuus aastat koondisetüüri juures olnud  Tarmo Rüütli. Rüütli, kelle käe all on Eesti jalgpallikoondis viimastel aastatel teinud mänguliselt suure hüppe, on paljude jalgpalliga seotud inimeste meelest end ammendanud ning vajaks välja vahetamist, kuid leidub ka spetsialiste, kes ütlevad, et praegune loots peaks siiski jätkama ka edaspidi koondise eesotsas.

Tarmo Rüütli määrati Eesti Jalgpalli Liidu poolt Eesti jalgpalli A-koondise peatreeneriks 2008. aasta jaanuaris. Kõik jalgpallihuvilised nõustuvad, et sellest hetkest muutus jalgpallikoondise käekiri suuresti ning eestlaste mäng muutus järjest nauditavamaks, mida kinnitasid ka tulemused, mis ei tulnud küll otsekohe, kuid siiski paranesid aegamisi. Eesti jalgpallikoondise ning Tarmo Rüütli jaoks oli vaieldamatult tipphetk aastal 2011, kui kirjutati end ajalukku ning jõuti Euroopa meistrivõistluste valikturniiri play-offi, kus kahjuks tuli Iirimaa paremust tunnistada. Sellest hetkest alates on koondise mäng vaikselt jõudnud taaskord allakäigutrepile, kui mõned üksikud sähvatused välja arvata. Siit tekkiski küsimus, kas Tarmo Rüütli on jäänud liiga kauaks Eesti jalgpallikoondist dirigeerima ja eesti jalgpallil oleks vaja muutust?

Kas Rüütli juhendatavas jalgpallikoondises mängivad mehed hakkasid end liiga mugavalt tundma? Tundub, et nii see oli.  Võib väita, et põhimõtteliselt alati oli koondisekutse samadele meestele kenasti garanteeritud. Selline olukord paneb võib-olla mängijaid vähem pingutama või siis hoopis neid, kes kutset ei saa, loobumisele mõtlema. Nii mõnigi mängija praegusest koondise koosseisust vajaks vaikselt välja vahetamist. Nad tunnevad end juba seal liiga mugavalt ning teavad, et ei pea pingutama ülemäära, et saada ka järgmine kord kutse rahvuskoondisesse.

Palju on räägitud sellest, kuidas Eesti jalgpallikoondis on nagu suur pere. Rüütli oli mängijatega nagu sõber ning samamoodi ka ülejäänud personal. Loomulikult on meeldiv, kui on kokku saanud selline kollektiiv, kus kõik on sõbrad ning käituvad kui suur pere, kuid peatreener võiks ikkagi olla pigem autoriteet kui sõber. Sellises sõbralikus õhkkonnas, kus peatreener noomib harva, hakkavad mängijad end liiga hästi tundma ning ei viitsita üleliia pingutada, sest teatakse, et nagunii mingit karistust või noomitust ei järgne.

Viimastel aastatel on oma võimaluse jalgpalli A-koondise juures saanud mõned vähesed noormängijad, mis on positiivne. Kuid noori võiks võimalusel veelgi kaasata. Nimesid nimetamata tuleks, nagu eespool mainitud, mõned üksikud mängijad, kes Tarmo Rüütli südamesse sügavale on juurdunud, kindlasti nooremate vastu välja vahetada. Noortes mängijates sütitakse A-koondise kutsega entusiasmi ning sportlikku hasarti, mis kindlasti tuleb rahvuskoondisele kasuks. Rüütli kahjuks väga palju noormängijaid oma meeskonda ei kaasanud ning kutsus tavaliselt kokku oma vana hea mõnusa kollektiivi, kaasates sinna ka need, keda võiks rahulikult asendada nii mõnegi noorema mehega.

Nüüdseks on selge, et Eesti Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak ei tegutsenud nii, nagu ta tegi seda aastal 2011 ning ei pikendanud pikaaegse jalgpallikoondise peatreeneri Tarmo Rüütliga lepingut. Kas ta siiski oleks pidanud pikendama, selle üle võib vaielda pikalt, sest kindlasti leiab kõigele negatiivsele ka palju positiivset. Paljud arvavad, et muutust on vaja, kui soovitakse, et sinisärklased hakkaksid uuesti rohkem võite ja valikmängudelt väärtuslikke punkte koju tooma, kuid leidub ka neid, kes usuvad siiani, et paljuarmastatud Rüütli oleks olnud võimeline mehed uuesti mängima panema ja suurtelt jalgpalliriikidelt skalpe võtma. 

Tarmo Rüütli ja Aivar Pohlak
Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Manchester Unitedi keskväljamees Ryan Giggs ei mõtle veel lõpetamisele

Ryan Giggs
Foto: squawka.com

Jalgpallimaailmas pole ilmselt ühtegi inimest, kes poleks Ryan Giggsi nime kuulnud. Cardiffis sündinud Walesi imemees, kellel täitus eelmisel reedel, 29. novembril 40 eluaastat, ei plaani ikka veel jalgpallisaapaid varna riputada.

Terve karjääri Old Traffordil veetnud ning praeguseks lisaks väljakul rassimisele ka abitreeneri ametikohal olev Giggs tegi oma debüüdi Manchester Unitedi eest juba 1991. aastal ning tänaseks päevaks on ta teinud koduklubi eest muljetavaldavad 953 mängu ning löönud 168 väravat. Oma suurepärase karjääri jooksul on Ryan Giggs pärjatud 13 korda Inglismaa meistriks, neli korda Inglismaa karikavõitjaks, neli korda Inglismaa liigakarikavõitjaks, kaks korda Meistrite liiga võitjaks ning korra klubilde maailmameistriks.

Lõpetamise asemel mõtleb vanameister hoopis sellele, kuidas end endiselt põhitegijate hulgas hoida ning vaatamata väga paljudele võidetud tiitlitele, on Giggs endiselt näljane ning soovib võita võimalikult palju karikaid. Giggs on öelnud: „Ma olen õnnelik, et ma olen mänginud klubis, kus mind ümbritsevad head mängijad ja hea treener ning ma pean keskenduma sellele, et mängida igas mängus hästi ja võita karikaid.

Mõned Ryan Giggsi nimel olevad individuaalsed rekordid:

- ainuke 13 korda Inglismaa meistriks tulnud jalgpallur.
- enim ühe klubi eest peetud mänge Inglismaa kõrgliigas (666 Manchester Unitedis).
- löönud Inglismaa kõrgliigas värava 21 hooaega järjest.
- löönud värava 16 Meistrite liiga hooajal (sh 11 järjestikusel, aga see ei ole rekord, sest Raul lõi värava 14 hooajal järjest).
- enim mänge Meistrite liigas (148).
- enim ametlikke mänge Manchester Unitedi eest (953).
- vanim Meistrite liigas värava löönud mängija (37 aastat ja 289 päeva, kui lõi 14. septembril 2011 värava Lissaboni Benficale).
- vanim olümpiamängudel värava löönud jalgpallur (38 aastat ja 243 päeva, kui lõi 29. juulil 2012 värava Araabia Ühendemiraatidele).
- Manchester Unitedi ajaloo kiireima värava autor (18. novembril 1995 lõi Giggs Southamptonile värava mängu 15. sekundil).

Allikad:

http://www.bbc.com/sport/0/football/25145254

http://www.ohtuleht.ee/555503

Eesti esimene munitsipaal golfiväljak

Napilt 20 aastat tagasi Niitväljal avatud 9 golfirada panid aluse väärikale spordiharrastusele meie koduses Eestis. Golfi suhtutakse Eestis tihtipeale eelarvamusega, et tegemist on igava mänguga, mis nõuab palju raha. Selleks, et golfi mängimine leiaks tee veel paljude inimeste südametesse on otsustatud rajada Tallinnasse 9-rajaline golfiväljak.

Eestis tegutseb teadaolevalt 9 golfiklubi. Nendeks on Valgeranna Golfiklubi, Suuresta Golfiklubi, Saaremaa Golfiklubi, Otepää Golfiklubi, Haapsalu Golfiklubi, Audru Golfiklubi, Niitvälja Golfiklubi, EGCC Golf Academy ja Estonian Golf & Country Club.

Tihtipeale kuuleme inimesi rääkimas, et golfiga saavad tegeleda vaid keskmisest edukamad inimesed. Mõeldakse, et golfivarustuse ning mänguraja maksumus on suur ning ei vaevuta otsimagi lahendusi ning tõde, kui palju maksavad asjad tegelikult. Toon välja hinnad golfiklubi Estonian Golf & Country Clubi (EGCC) põhjal.

Estonian Golf  & Country Club Sea Course
http://egcc.ee/et/vaeljakud/sea-course

Algaja golfimängija peab läbima Green Cardi kursuse, kus õpetatakse põhitõdesid ning mängustrateegiat, kokku kestab see 2 päeva (12h). Kursuse maksumus on EGCC’s 100€, kuid 300 esimest saavad sooritada Green Cardi kursuse erihinnaga, milleks on 60€. Kui kursus on läbitud läheb vaja golfivarustust. Uue golfivarustuse eest tuleb välja käia vähemalt 200€, kuid erinevatest foorumitest ning golfisõpradelt saab osta ka kasutatud varustust. Kasutatud golfivarustuse saab kätte umbes 100€ eest.

Kui varustus olemas ning kursus läbitud ei ole muud, kui minna väljakule mängu nautima. Selleks, et mängida 9 rada Jõelähtmel EGCC’s tuleb maksta 30€. Kui mänguvõlu on kätte saadud ning huvi on kasvanud on mõistlik mõelda klubiliikmeks astumisele. EGCC Golf Academy ühe aasta liikmemaks on 350€. Selle summa eest on mängijal piiramatu mänguõigus Estonian Golf & Country Club Stone Coursel ühel hooajal (aprill-oktoober). Samuti hoiavad klubi Caddiemasterid silma peal Sinu mänguringide tulmustel (HCP).

Mänguga alustamise summa on kokkuvõttes üsna kopsakas, kuid see on ühekordne. Võrreldes tennise, jalgrattaspordi või jalgpalliga saab tõdeda, et golf ei maksa sugugi rohkem, kui teised spordialad. Kui kord on algus tehtud läheb kõik palju kergemaks ning vähem kulukamaks. Lisaks tuleb meeles pidada, et võrreldes sellega, mida golf Sulle annab on need summad tühised.

Novembri lõpus käisid asjatundjad Lasnamäel planeeritavat golfirada vaatamas. Kui selline munitsipaalväljaku mudel on maailmas üsna levinud on Eestis see esimene. Enamasti on Eesti golfiklubid eraisikutest golfimängijatest liikmeskonnaga mittetulundusühingud. Mõnede golfiklubide liikmeks saamiseks peab omama või soetama endale golfiväljaku operaatorfirma osaku. „See loob parima eelduse golfi laiemaks levikuks sõltumata inimese east, soost või tasemest,” ütles maailma golfi liidu arendusjuht Duncan Weir.

Eesti golfi liidu president Arti Ots (paremal), Tallinna spordi- ja noorsooameti juhataja Rein Ilves,
maailma golfi liidu arendusjuht Duncan Weir ja Eesti golfi liidu peasekretär Rein Raudsepp.Eesti Päevaleht, Foto: Ilmar Saabas

Linnas oleva golfiväljaku suurimaks plussiks saab lugeda selle kättesaadavuse. Sinna on võimalik sõita ühissõidukiga ning lapsed pääsevad kergelt väljakule ning golfitrenni, ilma, et peaks sõitma 30-40 kilomeetrit. Samuti on oodata, et mänguringi hind on palju madalam, kui teiste Eestis olevate väljakute mänguringide hind.

Allikad:

http://egcc.ee/et/

http://www.golf.ee/klubid/

http://epl.delfi.ee/news/sport/maailma-golfi-liidu-arendusjuht-tutvus-tallinna-esimese-valjakuga.d?id=67270324