4. novembril
toimus Londonis oksjon, kus olid müügil ka Erika Salumäele kuuluvad medalid
ning spordivarustus. Salumäe pani oksjonile kõik oma spordikarjääri jooksul võidetud
medalid, meened ning võidu varustuse. Kas Hispaanias elav olümpiavõitja soovib unustada
oma minevikku või kimbutavad teha rahamured, et pidas vajalikuks müüa maha
esemed, millel peaks olema lisaks materiaalsele ka suur emotsinaalne väärtuse?
 |
Foto: Peeter Langovits / Postimees |
Erika, kes sai
äsja kohtus võitu ajakirja Kroonika üle vale faktide esitamise eest, on
otsustanud mitte anda ühtegi kommentaari Eesti meediale. Kas olümpiavõitja
auhindade müük on märk solvumisest meie ühiskonna ning rahvuse peale ning on
sellepärast otsustanud pageda kaugele Hispaaniasse? Või oli selleks
seltskonnaajakirja Kroonika liigne agarus teha ennatlikke järeldusi Salumäe
perekonnaseisu ja muu isikliku kohta? Kahjuks, need küsimused jäävad
arvatavasti pikaks ajaks õhku rippuma, kuniks Erika otsustab anda Eesti rahvale
teada, miks ta otsustas müüa maha kõik enda sportlasekarjääriga seonduvad
esemed.
 |
Foto: Graham Budd'i oksjonimaja, Graham Budd'i oksjonimaja, pressimaterjalid |
Eesti
Olümpiakomitee president Neinar Seli on öelnud: «Võitudest saadud emotsioon kuulub rahvale, kuid medalid sportlasele
endale».
Tõsi, medalid
kuuluvad sportlasele, kuid kas inimene, kes on näinud võidu nimel suurt vaeva,
ei peaks tundma mitmekordselt seda emotsionaalset sidet oma medaliga? Need
esemed (medalid, varustus) peaksid pakkuma uhkustunnet ning armsat mälestust
olümpiavõitjale. On raske uskuda, et Erikale ei tähendanud see midagi ja pani
oma mälestus-esemed kerge südamega oksjonile.
Olümpiavõit on
miski, mis jääb südamesse nii rahvale, kui ka olümpiavõitjale. Rahvas elab
kaasa ning loodab, et poodiumile tõuseb keegi, meie väikesest Eestist. Kui see
on juhtunud, on rahvas ääretult tänulik ning rõõmus, et keegi meist, eestlastest
on olnud võimeline võistlema maailmatasemel. Kui hästi on mõjub meie rahvale
teadmine, et meie austatud ning armastatud olümpiasangar on müünud maha kõik
medalid, mille üle me koos rõõmustanud oleme? Erika soov mitte teemat
kommenteerida ning jätta kaasmaalased teadmatusse, teeb murelikuks ning annab
inimestele võimaluse teha ennatlike järeldusi.
,,Medalid
kuuluvad rahvale,´´ kinnitas Neinar Seli, pärast seda, kui oli naasnud
oksjonilt tagasi kodumaale Erika Salumäe 1998. Aasta Souli olümpiakullaga.
Samuti müüdi nii Salumäe 1992. Aasta Barcelona kuldmedal kui ka trekiratas
Eestisse.